Vabad valimised
on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas.
Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse
otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu
seadusi .
Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent
tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei
lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini.
Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia
kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad
inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning
erakondade vaadetega.
Valimisõigus on üldine
19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud
kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu
kõik.
Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib
annaabi.ee 
