Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
Autonoomsest Eestist
Venemaa koosseisus oli kõneldud juba 1905. aastal ning hiljemgi, kuid toonastes
oludes polnud reaalseid samme autonoomia poole võimalik astuda.
Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku
autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja
ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav
Kogu. Kuna aga Asutava Kogu valimisedki seisid alles suure küsimärgi all,
otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada.
26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid neli päeva
hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu
juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja
Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse
etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan
Poska.