Feminism Eestis
meeldinud ja ajakirjanduses kritiseeriti seda teemat. Feministe peeti
meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks
ning alaväärsuskompleksi põdevateks naisteks.
Tänapäevase postmodernistliku feminismi algus on seotud vasakpoolsusega, sellest
lähtuvalt võib mõista, et endises nõukogude ühiskonnas hästi sellist vaatenurka ei
aktsepteerita. Sootu nõukogude aeg katkestas meie feminismi kultuuri. Meie
naispoliitikud oma valimisdebattidel toovad feministlikud ideed välja ettevaatlikult ja
sõnu valides, esindades justkui oma erakonna vaateid, mitte isiklikke seisukohti.
Osutatakse sellele, et naised poliitikas teevad selle perekesksemaks ja nii oleks ka
naiste huvidest lähtuvad seisukohad riiklikul tasemel tehtavates otsustes olemas.
Selline ähmane, üldistav ja kontreetset eesmärki mitte sõnastav jutt naiselikest
väärtustest võib õhutada arusaamu naiste- ja meestevahelisest looduse poolt tingitud
erinevustest