Eesti uusima aja ajalugu
Ei hiilanud Eesti Vabariigi vastu lojaalsusega. Tooni andsid mõisnikud, need
samad mehed, kes olid võidelnud Balti Hertsogiriigi eest. Aga ametlikult ja avalikult nad ei saanud deklareerida, et neil ei ole
Eesti Vabariiki vaja.
Päris lõpuks esitati veel ka kaks imepisikest nimekirja, millest ei saanud kunagi parteid: Üle-Eestimaaline Meremeeste Liit ja
Hiiu-Saare elanikkude partei.
Sellises olukorras jõudis kätte aprilli algus, viidi valimised kõikjal edukalt läbi. Valimisaktiivusus 75% - näitas vasakpoolsuse
populaarsus Eesti ühiskonnas. Valimiste võitjaks kujunes Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei - 33,3% (41 kohta), teiseks Eesti
Tööerakond, mis sai 25% häältest (30 kohta). Parempoolsetest võis oma tulemuseks enam-vöhem rahul olla üksnes Eesti
Rahvaerakond, mis sai 20,7% häältest ja 25 kohta parlamendist. Kristlik Rahvaerakond sai kõigest 5 kohta. Lisaks 3 kohta Saksa
Parteile. Kokku parlamendis 120 kohta