Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aas...
tunnuslikum demokraatia joon. Siiski on see mõnel viisil piiratud osalemisvorm, kuna hääletamine toimub vaid aeg-ajalt ning kodanikud saavad eelvalitud kandidaatide seast välja valida isiku, kes hakkab esindama rahvast. (Patterson, 2008, pp. 200-201) Seega pole rahva ülesanne mitte otsustada selle üle, mida teeb valitsus, vaid pigem valida need, kes vajalikke otsuseid valitsuses tegema hakkavad (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 220). Rääkides üldisest valimisaktiivsusest (vt joonis 2), siis on see viimase 12-16 aasta jooksul olnud stabiilne, kõikudes üld- ehk presidendivalimiste ajal 58.4% - 63.8% vahemikus ning vahe- ehk Kongressivalimiste ajal 45.3% - 47.8% vahel. Üldiselt võib välja tuua asjaolu, et üldvalimiste ajal on kodanikud alati rohkem aktiivsemad kui vahevalimistel. Samuti võib näha, et kui Kongressivalimistel annab oma hääle reaalselt umbes 20% vähem inimesi, kui on
annaabi.ee 
