representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. Kallutatud valim Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile. 8.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste mittetõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lumepallimeetod, kvootvalim, teoreetiline valik, valim kättesaadavuse alusel). Millised on iga meetodi eelised ja puudused, millistele uurimisküsimustele sobib? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Mittetõenäosuslik : Valik viiakse läbi
(purposive sampling), kvootvalim (quota sampling), lumepallivalim (snowball sampling) teoreetiline valim (theoretical sample) (Flick 2011b:117123; Berg 2004:3537; Krippendorff 2004:113116; Marshall 1996:523524), mida kasutatakse just kvalitatiivsetes uurimustes. Suhteliselt uus valimi moodustamise viis on uuritava juhitud valimi koostamine (respondent driven sampling) (Heckathorn 1997, 2002; Magnani et.al. 2005; Wejnert & Heckathorn 2008). Tõenäosuslike valimimeetodite puhul on peamiseks tingimuseks metoodiliselt korraldatud juhuslikkus. Juhuslik valik ei tähenda populatsiooni liikmete suvalist võtmist valimisse. Juhuslikkus korraldatakse kindlate metoodiliste põhimõtete abil, et kindlustada populatsiooni esindav valim. Järgnevalt on käsitletud lähemalt kasutatavamaid tõenäosulike valimite moodustamist ja illustreeritud näidetega. Lihtne juhuvalim
annaabi.ee 
