Eesti Vabariik 1920-1939
järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud
tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta
kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid
aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks
laiali.
7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre
Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada
võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi,
süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad
oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning
määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi
annaabi.ee 
