Eesti kooliõpilaste keelehoiakud · Uuringu eesmärk Uurimuse eesmärk on saada ülevaade eesti koolinoorte hoiakutest eesti ja inglise keele kasutamise suhtes igapäevaelu eri valdkondades. Hüpoteesiks pean arvamust, et eesti keel on eesti noortel eeldatav suhtlemiskeel, hariduskeel kui ka tulevane töökeel. Eeldan samuti, et mitte-eestlastega suheldakse eesti keeles ja ning segaperekonnas oskavad kõik pereliikmed ka eesti keelt ning lapse haridus on eestikeelne. Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on kooliõpilased (10.- ja 12.klass) erinevatest koolidest. Valimi suuruseks on planeeritud 1300 õpilas...
registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. · Empiiriliste valikute puhul üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada, seega sobib ka juhtudel, kus me ei tea N väärtust. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Valikuuuringu teoorias kuuluvad siia alla tuntumatest näiteks kvootide meetod ja ekspertvalik. Kvootide Andmetöötlus sotsiaalteadustes 5 meetodis määratakse soovitava valimi struktuur tausttunnuste järgi (näiteks asutuse tüüp), ekspertvalikus on objektide valik täiesti subjektiivne, selle teeb ekspert. Praktikas, ennekõike
annaabi.ee 
