Ülevaade psühholoogiast
käsitlusviis.
Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda
parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib.
Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib
õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik
õpikäsitlus õppija üsna passiivsesse rolli ja jätab valikutegemised, edasiliikumiskiiruse määramise
ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda.
Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise
käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste
käsitlemisoskusi.
Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva
mehhanismina.
Kognitiivne õppimiskäsitlus
(Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget)
annaabi.ee 
