Eesti kultuuri alused ja tähendus
muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise
olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise
endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/
kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku
olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda
rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja
moraalset kaalukust.
2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini):
Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik
ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on
kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või
annaabi.ee 
