Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik miitlikkus) ja elutingimuste piiravatest toimetest(olelusvõitlusest) Piiravad keskkonnategurid: *abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, temperatuur) *biootilised (konkurents, kisklus, parasitism) Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb...
fenotüübiväärtus on lähemal populatsiooni keskmisele ( x ) fenotüübiväärtusele. stabiliseeriva valiku eesmärk on mingi tunnuse kinnistamine populatsioonis. 4.2.Lõhestav valik on vastupidine stabiliseerivale valikule. Selle valikumeetodi korral jäetakse aretusrühma äärmuslike fenotüübiväärtustega loomad. 4.3. Suunav valik. Suunav valik on enamkasutatav valikumeetod. Suunava valiku korral jäetakse aretusrühma äärmuslike fenotüübiväärtustega loomad. Valikusuund sõltub sellest, millise äärmusega on tegemist (+ või -). Selle valikumeetodi korral on tunnuse keskmine fenotüübiväärtus järglastel erinev võrreldes vanempõlvkonna sama tunnuse fenotüübiväärtusega. 54. Funktsionaalsed tunnused somaatiliste rakkude arv (SRA)- SSAV; sigivus; poegimiskergus; lüpsikiirus; kasutusiga; jt 55. Tunnuste majanduslikud kaalud Piimaveiste hindamisel : SPAV (suhteline piimajõudluse aretusväärtus) 50%; SVAV (suhteline välimiku
annaabi.ee 
