Maailmakirjandus
Eesti luule kõrgaeg oli 1966-1968 (Alveri "Tähetund" 1966, Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"). 1966-71 ilmus 99
luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta.
Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung.
Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja
valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi
hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul.
Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja
esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem
kujunenud prosaistideks
annaabi.ee 
