ÜLESANNE IV KANN
f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud
alalt, punktis g;
h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f).
Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja
piirjooneks on joone f mõtteline pikendus, näidatud laia lühikriipsjoonega.
NB!
1. Ühe valikuga pikendatakse vaid üks objekt; kui aga kasutada objektivalikul valikujoont
võtmetähega F (Fence), saab valida – pikendada – paljusid objekte korraga.
2. Pikendus muutub selle objekti lahutamatuks osaks.
Näide 4
30
3. Kui pikendatav joon lõikab kinnist joont ühes punktis ja ulatub kinnise joone sisse
ning ei lõika seda teist korda, siis joone pikendamiseks teise lõikepunktini on vaja valikupunkt
võtta pikendataval joonel kinnise joone sees.
4
annaabi.ee 
