Diskretsioon
rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad
faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega
ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab
pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata
jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud
(determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“
Diskreditsiooni liigid
1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise
tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või
ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg.
2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu
otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.
Administratsioon on diskreditsiooni teostamisel seotud õiguslike piiridega, ta ei tohi
neist väljuda
annaabi.ee 
