Nimetu
mingisugust uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid igast nimekirjast parlamenti saavate
inimeste arvu. Kes need konkreetselt on, sõltub sellest, keda on paigutatud nimekirja etteotsa. Sellisel juhul
võib parlamenti pääseda isik, kes sai võrreldes teiste nimekirjas olnutega tunduvalt vähem hääli. Siit nähtub,
et suletud nimekiri seab esikohale partei, mitte aga valijate tahte ja on viimaste suhtes ebaõiglane. (Eestis on
seaduste järgi europarlamendi ja kohalike valikogude valimistel avatud nimekirjad, kuid Riigikogu valimistel
kasutatakse nii avatud kui suletud nimistute põhimõtet. See tähendab, et partei juhatus koostab küll
kandidaatide nimekirja, kuid erandi moodustavad need kandidaadid, kes koguvad oma valimisringkonnas
lihtkvoodi jagu hääli, sest siis osutuvad nad automaatselt valituks Riigikokku, olenemata sellest, mitmendal
kohal nad nimekirjas paiknesid. Need hääled, mis kandidaat kogus üle kvoodi, kantakse üle tema
nimekirjakaaslastele