Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis
· Konjak - tooraineks on piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Viski - tammevaadis laagerdunud kange, 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili oder, mais, nisu, rukis. Viskid võib jagada segatud (blended) ja puhasteks (stright) viskideks. Põhilised jagunemistüübid on: · linnaseviski (Malt Whisky); · tõrrelinnaseviski (Vatted Malt voi Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust; · valiklinnaseviski e ühelinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid segatud kokku erinevatest pruulimislaaridest, et tagada oodatud toode; · valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus; · teraviljaviski (Grain Whisky) valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski. Viskimaad:
annaabi.ee 
