nagu see tekstis esineb. b. Märgendatud korpuse abil võib otsida grammatilise info c. Vana kirjakeele korpus koosneb allokorpusest:(1) vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist ka käsikirjad). Lauskorpus tähendab seda, et korpusesse on hõlmatud kõik sellest ajavahemikust säilinud eestikeelsed tekstid; (2) 18. sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a
Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Ainese suur varieeruvus vana kirjaviisi eelsel perioodil. Näide: aastatepikkune töö Mülleri jutlustega (Mülleri kolm "uuestitulemist"). TÜ vana kirjakeele korpus: 1995. a alustatud vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist, k.a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus. Umbes 600 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 2005. aastast 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930