Meditsiiniajaloo konspekt
aluse õpetusele neurogliiast (kirjeldas seda esmakordselt küll juba Virchow), eristasid
ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste.
Eriline tähtsus oli Bidderi töödel seedemahlade alal. Alustas ta selles vallas 1848 koos Tartu
biokeemiku Carl Schmidtiga (1822-1894) ning esitas tulemused ühismonograafias
Seedemahlad ja ainevahetus (1852). Autoritel oli õnnestunud lahendada lämmastikuvahetuse
probleem ainevahetuses ning organismi valguvajadusega seotud probleeme. Bidder ja
Schmidt rõhutasid valgu asendamatust toidus. Töös näidati ka, et maomahl sisaldab vaba
soolhapet, kinnitati sapi tähtsust rasvade seedimisel ning avastati maomahla
psühhomotoorne sekretsioon. (Bidderi Venemaale siirdunud õpilaste (Walther,
Ovsjannikov, Jakubovits) kaudu levisid Bidderi koolkonna meetodid vene teaduses ning olid
suureks abiks Ivan Pavlovi (1849-1936) teooriate (tingitud refleksid) sünnis.)
Bidderi õpilane (õppis aasta ka C
annaabi.ee 
