üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm, teavad, mis on kurbus - teenimatult kibe sõõm laulma harjund kurgus. Jahedas ja tohutus, tundmatus maailmas ringi liigub lohutus -
keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos Kui vaid kõik, mis paha, Kõik patutud vaimud on koos. maha jätta suudaks! Ta kandis üht hinge, veel sündimatut, Tulgu ilus aasta Maailma, kus mure ja nutt. küünla valgusvuhus! Ja jäädavalt noorele hingele siis Pipargoogiraas ta Jäi kõlama põue see viis. pisikeses pihus Ja ringi uustulnuk all laotuse käis, pärast jõulupuhkust Rind kummalist igatsust täis. meenutagu seda: Maa igavaid laule küll kuulis ta seal, piprast kui ka suhkrust Kuid tröösti ei leidnud neist eal. tehti aasta süda! Anna Haava “Me oleme Villu Tamme “Kuniks elul on antud
annaabi.ee 
