Kunsti ajalugu
1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks
kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime
nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks.
Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid.
Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka
majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale
tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline
paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks.
Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised
-müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid
kreeklased neid nimetama kükloobilisteks müürideks. Linnuses visid olla hajutatud hooned,
aga ka üks linnusloss
annaabi.ee 
