pingelangu summaga E =U +U 0 . See seos väljendab energia jäävuse seadust vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). Elektrivool, s.t. elektronide kindlasuunaline liikumine võib tekkida ainult pinge (emj.) olemasolul. Pinge võib aga esineda ilma vooluta, näiteks akumulaatori pooluste või valgustusvoolu võrgu pistikupesa kummagi ühenduspunkti vahel ka siis, kui elektronid piki juhet ei liigu. Ühendusjuhtmete kaudu ülekantud pinge tekitab alles siis voolu, kui läbi tarbija (näiteks elektrihõõglambi) saab toimida pidev elektronide liikumine. 2.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks
a. alguses toodetud tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis võimalus hakata lina töötlema, mille järele küll hiljem vajadus langes ära. Mitmed masinad, nagu heinajahuveski olid valmistatud Eestis. Täielikult korraldati ümber energiaga varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele. Suure töö veski moderniseerimisel tegid ära kohalikud meistrid Aleksander Kungla , Jaan Vendelin, mitu põlvkonda Kuressone. Moderniseerimist teostati mereväeinseneri Karl Kulli juhendamisel. Mõisa endine majandushoone kohendati loomalaudaks, hobuste talliks, heinte ja põhu ning inventari hoidmiseks. Kinnistul asunud kolm hoonet ehitati ümber eluruumideks, kus said
annaabi.ee 
