Tammsaare ja Gailit elulugu
võtta kogu üksikteost selle täies ulatuses, hakkab selguma ka autori seda- või teistpidine
lähenemisviis oma ülesannetele. Nimelt lisandub, niipea kui on tegemist inimesega (üksiku
või grupiga, ühiskonnaga) koomilisele uus, tõsisem joon. Me ei lepi ainult naljaka elemendi
olemasoluga, vaid omistame isikule resp. ühiskonnale ka teatud väärtusi. Sedamööda, kuidas
isik neid väärtusi enda puhul suudab tõestada või tühistada, saame kaks erilist valgustusviisi:
humoristliku, kui isik hoolimata oma naljakusest või naeruväärsusest suudab tõestada oma
inimlikke voorusi, või satiirilise, kui ta oma isiku graviteetse tähtsuse tagant paljastab meile
oma tõelise tühisuse. Autori see või teine hoiang avaldub muidugi juba detailides, ometi
määrab teose humoristlikkuse või satiirilisuse lõplikult alles kogumulje.
Tammsaare karakterkoomika annus on õige suur ja mitmekesine. Pealegi ta näib ohtrasti
annaabi.ee 
