Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
õpetuse järgimisega. Toonast külakujutust mõjutas sentimentalism (romantismi eelfaas).
Sentimentaalne poeetika näitas elu ja eksistentsi maatingimustes, mida käsitleti idüllilisena ja
harmoonilisena. Harmoonilises ruumis elades on inimene võimeline kõlbeliseks eluks, kus
alandlikkus ja õiglus alati võidavad. Ühelt poolt oli valgustustekstid eesmärk olla ajaviide, teiselt
poolt aga ajaviitest kaugenemine, moraali esitamine. Valgustusteksti tuum on moraal – didaktiline
kirjavara. Valgustustekstid olid vormilt jutud, leidus ka mõistukõnesid ja valme. Tegelased on
lihtsalt ja naiivsed, kes ei kehastanud mitte konkreetseid karaktereid, vaid pigem märke
(sõnakuulelik laps, kõrtsmik, joodik – tegelastüübid, kes olid igas külas olemas) või eeskujusid.
Kirikuõpetajad kasutasid dialooge, mille kaudu lisati tegelasele ehedust ja realistlikkust, muutes
kogu teksti elavaks