Valgustuse protokoll
valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele
pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus.
Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu.
Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt)
silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse
põhjal.
Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille
mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks.
Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse
seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas,
heledusmõõturite vähedus).
Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii