ü kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü strontsium põleb karmiinpunase leegiga ü baarium põleb kollakasrohelise leegiga q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine)
oksüd. eest (kui kiht pidevalt eemaldada, oksüdeerub Al õhus energiliselt) Kui Al pinnal ei oleks tihedat oksiidikelmet, siis oleks Al oma aktiivsuse tõttu õhus ebapüsiv (oksüdeeruks kiiresti, ei saaks metallesemetena kasutada) Tugeval kuumutamisel oksüdeerub (süttib) õhus ka kaitsekihiga metall, peenike pulber süttib leegis: 4Al + 3O2 → 2Al2O3 ∆H = - 3344 kJ Reakts. - väga eksotermiline Pimestava valguse tõttu kasutatakse põlemisreaktsiooni valgustussegudes (segus oksüdeerijatega); Al + NH4ClO4 – raketikütus Reageerib energiliselt (süttides) kõigi halogeenidega, isegi I2-ga (ka Br2-ga) toatemperatuuril. Reaktsiooni joodiga katalüüsib vesi. F2-ga reageerib alles 600ºC juures. 2Al + 3Hal2 → 2AlHal3 Kõrgemal tº-l reageerib Al väävliga → Al2S3 alumiiniumsulfiid lämmastikuga → AlN alumiiniumnitriid süsinikuga → Al4C3 alumiiniumkarbiid fosforiga → AlP alumiiniumfosfiid