VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorras...
usk 2. lootus 3. armastus A keskendub ülimale hüvele-seotud õnnega (Jumala armastamisega- Kristlik aspekt) Kristliku eetika järgi täieliku lunastuseni (summum bonumini) pole võimalik maises elus jõuda. Maise õnne maksimumi saab läbi vooruste. ,,Moraal rajaneb pigem inimelamusel ja mõistusel kui jumalikul käsul." Vooruste eetika kehtis valgustusajani. Ka tänapäeval on vooruste-eetikaid, eriti ingliskeelses maailmas. Mõned arvavad, et peaks olema uus renesanss, kuna praegu on kõik liiga fragmenteeritud.
annaabi.ee 
