Silm ja silmanägemine
3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on
silmavalge
4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke
hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses.
5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist
ümberpööratud ja vähendatud kujutis.
Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed.
Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju
nägemispiirkonda.
Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust.
Kolvikesed (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi.
Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see
on kõige teravama nägemisega piirkond.
Pimetähn- võrkkesta piirkond, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi
vastuvõtvaid rakke