Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt. teralisest ehitusest tulenev mitteküllaldane lahutusvõime), mille tõttu ei saa fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. MÕNED AASTAARVUD 1842.a. ehitati Saksa firmas Voigtländer esimene metallkerega suhteliselt väike fotoaparaat. 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1924.a
ü ei saa kasutada kuumas ruumis (nt saunas); ü tööiga sõltub lülitamise sagedusest; ü ülevalgustamise korral oht silmade tervisele; ü teiste valgustitega võrreldes kõrgem hind keerukama tootmistehnoloogia tõttu; ü LED-valguse violetne-sinine värvusosa takistab unehormoonide tootmist ning võib seega tekitada valgustundlikel inimestel unehäireid. Eksperimendi tulemused LED-lampidega. v 2013. aastal hakati korteris vahetama pirne. v Seitse 20W säästulampi vahetati 12W LED-lampide vastu. v Kaks 18W luminestsentstoru vahetati 10W LED-torude vastu. v 11W säästupirn vahetati 4W LED-pirni vastu. v Vahetamata jäi lamp hämardatavas valgustis, sest hämardi hind oli liiga kõrge: 120 eurot. v Elektritarbimine 2012. aastal: 3641 kWh. Elektritarbimine 2014. aastal: 3031 kWh.
sõjanduses ja mujal. Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt. teralisest ehitusest tulenev mitteküllaldane lahutusvõime), mille tõttu ei saa fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D