Kogu keskkooli bioloogia konspekt
glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on
valkude all.
Teine valkude jaotus lähtub nende kujust. Niitjas ehk fibrillid, nt: kattevalgud (juuste, siidi,
lihasvalgud, ämblikuniit). Kerajad ehk gloobulid (antikehad, ensüümid, transportvalgud).
Valkude struktuuritasandid: esmane ehk primaarne struktuur moodustub vahetult
sünteesijärgselt, on aluseks kõrgemat järku valgustruktuurile on aminohappejääkide järjestus ja
hulk polüpeptiidahelas. Teisane ehk sekundaarstruktuur 1. Alfa- spiraal, mida stabiliseerivad
molekulisisesed vesiniksidemed. 2. Beeta-struktuur (sik-sak struktuur), mida stabiliseerivad
molekulivahelised vesiniksidemed. Alfa-spiraali esineb palju karvade struktuuris, siidis. Beeta-
struktuuri esineb palju küüntes, kapjades. Kolmandane ehk tertsiaarne. Gloobul ja fibrill,
vesiniksidemed, ioonsidemed (tekivad tänu aminohappe radikalidele), SS sidemed,