Koppvetikas on aktiivselt liikuv 15-20 mikromeetri suurune ainurakne vetikas. Vetikarakku ümbritseb erinevalt loomarakust õhuke rakukest. Kestal võib olla ka veniv ümbris, mis on sarnane bakterite kapslitega. Paljude üherakuliste vetikate rakud on selle lima abil ühendatud. Koppvetika liikumisvahenditeks onviburid. On ka liikumatuid vetikaid, kellel viburid puuduvad. Raku sees paikneb tuum. Seega on vetikad tuumsed organismid. Vetikarakus on kromatofoor, kus paikneb klorofüll. Seega on kromatofoor sarnane organell kõrgematel taimedel olevale kloroplastile. Koppvetika kromatofoor paistab mikroskoobis kopakujulisena. Selle järgi ongi koppvetikas oma nime saanud. Lisaks on koppvetika rakkudes punane silmtäpp, mille abil võtab loomake vastu ärritusi ning liigub valgustatuma koha poole vees.
.. Tallinna linnas ta hindab eelkõige seda, et linnal on eriline vaim ja rahulikkus ta on öelnud ,, mulle meeldib selle linna aja kiirus...". Moldaaviat, oma sünnimaad maalib ta siis kui külastab oma sugulasi ja sõpru kes elavad seal. Selest maast on tal enamasti lapsepõlve mälestused. Tema jaoks ideaalne töökoda oleks läbipaistva katusega Pariisis või Suur Britannias.Praegu ta töötab töökojas mis on igavese remondi olekus kuid ta tahab asendada selle uuema ja paremini valgustatuma vastu. Vabal ajal talle meeldib lugeda, kohtuda sõpradega, veeta aega oma lastega või korjata kivikesi mere ääres. Moldaavias pole merd ja see tundub siiamaani kunstnikule imalikuna. Näitused Osalemine ühisnäitustel: 1984 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel. Bendera, Moldaavia 1985 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel, Linnamuuseum. Tiraspol, Moldaavia 1984-1999 - Osavõtt vabariiklikest (Eesti) ja rahvusvahelistest näitustest (Venemaa, Prantsusmaa) 1990 - Sügisnäitus
annaabi.ee 
