Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant)
olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea
vaevama end keeruliste probleemidega vaid saavad need kõik jätta kellegi teise
hooleks. Argus tuleb sellest, et inimesed ei julge olla iseseisvad ja hoiavad pigem
teistega kokku ja sealhulgas hoiavad ka ühtset arvamust (mis ühtib eestkostja
omaga). Omaette mõtlemine ja olemine tekitab neis hirmu. Erinevus nende kahe
teguri vahel on see, et esimese teguri puhul ei ole inimene süüdi enda
valgustamatuses, aga teisel puhul on.
2. Mõtlemist on mugav jätta teiste hooleks, sest tihti ei ole otsused, mida me teeme,
mustvalged. Valikute tegemine on raske ja me peame ise nende eest seisma ja
tagajärgede eest vastutama. Ise mõeldes ja üritades välja rabeleda eestkostja võimu
alt võime leida ennast mingi hetk täiesti üksikuna (kui teeme vale otsuse ja meid
üritatakse ühiskonnast eemale tõrjuda). Inimesed, kes arvavad teisti, mõistavad meie