Kõne koostamine ja esitamine
Suuline kõne on infoga vähem koormatud kui kirjutatud tekst.
Kuna kuulaja ei näe kõne ülesehitust, tuleb talle seda esinemise alguses tutvustada -
see hõlbustab arusaamist. Sissejuhatuses on hea tutvustada oma kõne struktuuri,
öeldes, millistest peamistest alalõikudest ettekanne koosneb. Jälgimist kergendavad
ka esineja teksti struktureerivaid märguanded (näiteks ,,esiteks", ,,teiseks",
,,järgmiseks") või pausid. Pikema ettekande puhul võib teksti struktuuri näidata
valgustahvlil või jagada see kätte jaotmaterjalina.
Kuulajal on teksti kergem jälgida, kui ta tajub selle ülesehitust.
Lugemiseks mõeldud teksti ettekandmine ei ole otstarbekas, sest see on kuulamiseks
liiga inforohke (keerukad laused, abstraktsed mõttekäigud jms). Küll on tavaks ette
lugeda ilukirjanduslikke tekste, aga võrreldes näiteks
argumenteerivate tekstidega, pole need nii inforohked.
Inforikkuse kõrval iseloomustab teksti ka infoliiasus ehk redundants. Inforikas tekst
annaabi.ee 
