ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga. Murti pead, kuidas sama põhimõtet rakendada valguslainetele, mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja
jätkata. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes oli leiutanud maseri, mille tööprintsiip sarnaneb hilisema laseri omaga. Murtakse pead kuidas sama põhimõte rakendada raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühematele valguslainetele. Ööl vastu 10 novembrit 1957 saabub Gouldi tähetund. Otsekui välguvalgel taipab ta,kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada , millised piiritud rakendusvõimalused võiksid el olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kannab ta oma ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku ja laseb notaril kinnitada. Paraku osutub leiutaja abituks patendinduses ja konsultanti mõistab ta ka võõriti, justkui peaks enne seadme patendeerimist olema valmis tolle töötav prototüüp, tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ka olemas oli. Innukalt asub ta asja kallale. Jätab 4
kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga. Murti pead, kuidas sama põhimõtet rakendada valguslainetele, mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli
annaabi.ee 
