Ilutaimede hooldusjuhend
aucuparia) kuulub
(Sorbus) Pihlakaliste perekonda olles üks 85-st sinna kuuluvast heitlehelisest puu ja
põõsa liigist. Harilik pihlakas on laialt levinud põhjapoolkeral Väike-Aasias,
Euroopas, ka Eestis. Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab
paljudes erinevates pinnastes ja ilmastiku tingimustes (F, Hageneder. 2006). Kasvab
meelsasti mõõdukalt kuivadel kuni niisketel, huumuslikel, enamasti happelistel
muldadel. Valgusreziimipoolest eelistab täisvalgust, kuid lepib ka poolvarjulise
asukohaga. Harilik pihlakas kasvab 16 meetri kõrguseks (J, Godet. 2000). Kuni 25cm
pikad sulgjad lehed koosnevad hambulistest piklikest lehekestest. Õied on valged ja
mõrumandli lõhnaga (Vt. Lisa 2). Õitseb rikkalikult peaaegu igal aastal mais ja juunis,
marjad valmivad septembris ja oktoobris. Marjad (Vt. Lisa 1) on meelistoiduks
paljudele lindudele, kes on seemnete põhilised edasikandjad. Vegetatiivselt paljuneb
annaabi.ee 
