milline lamp on kõige säästlikum. 4. Kuhu võiks areneda tulevikus? Üsna tõenäoline on, et tulevik põhineb LED-valgustite peal. Kuna LED'id on kõige säästlikumad ja viimaste aastate jooksul teinud läbi väga suure arengu ja nende areng jätkub. Alles hiljuti õnnestus teadlastel muuta sinise värvuse lainepikkust, lisades sinisele dioodile luminestsentset värvi. Nüüd segades sinist ja kollast kokku ühte valgust kiirgavasse dioodi, on võimalik tekitada valgusradiatsiooni, mis on inimsilmaga nähtav valge valgusena. Praegu pole LEDidest säästlikumaid valgusallikaid leiutatud, kuid tulevik võib tuua uusi avastusi. 10 5. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://www.valgustus.ee/_repository/file/kasulikku/ledi%20lugu1.pdf http://www.projekt.ee/index.php/component/content/article/27-template-details/60-powered- by-the-all-new-themextc-framework
pannakse madala pingega helendama mitte pirn, vaid epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse. LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja