on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult ehk lained on omavahel mittesünkroniseeritud ja eelnimetatud omadused on vähem väljendunud. Valgus ei ole mitte „puhas“ osakeste voog või „puhas“ elektromagnetlaine, vaid valgusel on korraga
11.Mis on inteferents? Inteferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised nõrgendavad või tugevdavad teineteist. 12.Millised lained üksteist liitumisel a)nõrgendavad, b)tugevdavad ? a)nõrgendavad vastas faasis olevad lained b)tugevdavad samas faasis olevad lained 13.Mis on käiguvahe? Kuidas sellest sõltub lainete liitumise tulemus? Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb valguslainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. *Käiguvahest sõltub, kas liituvad lained on samas faasis või vastas faasis. 14.Mida tähendab lainete koherentsus? Lained on koherentsed, kui lainete kuju aja jooksul ei muutu. 15.Millest on tingitud lainete mittekoherentsus? Lainete mittekoherentsus on tingitud lainepikkuste erinevustest või erineva kestvusega pausidest. 16.Mis on hologramm? Hologramm on kolmemõõtmeline kujutis. 17.Seleta inteferentsi kiledes? 18
Valguse lainepikkus (sagedus) ja värvused Erineva lainepikkusega(sagedusega) valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Meie silm suudab eristada 30 000 erinevat värvust. Põhivärvused: Punane, roheline, sinine. Valguse difraktsioon - nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Tingimus- Ilmneb, kui avade(tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest. Valguslained kohtuvad samas faasis kohtuvad valguslainete harjal ja põhjal samaaegselt=HELE TRIIP Valguslainetel saavad kokku ühe laine hari ja teise põhi võnkumised toimuvad vastasfaasides=HELE TRIIP. Difraktsioonipildid- Kitsa pilu korral tekib tume triip ning selle kõrvale vahelduvalt heledad ja tumedad triibud. Peenikese traadi korral tekib otse traadi taha hele triip ning kõrvale vahelduvalt tumedad ja heledad triibud. Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist
Suurte avade korral esineb ka difraktsioon, aga seda on raske märgata, sest 1) ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks, 2) suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused I Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed. Koherentsus: 1) valguslained on ühe ja sama lainepikkusega 2) valguslainetel peab olema ajas muutumatu faaside vahe Koherentsus oleneb: 1) lainepikkusest 2) faaside vahest 3) valgusallikast Valgus tekib aatomeis. Valguslained kannavad energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatud aja (lainejada). Lainejada on aeg, mille vältel väljub aatomist valguslaine (nt soojuslikul valgusallikal 1 ns). Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust
~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus : Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Valguse intensiivsuse mõõtühikud ainest läbiminekul valguse intensiivsus väheneb - valgus neeldub aines. Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt.
annaabi.ee 
