3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuivenemine ·võõrliikide sissetootmine ·loodusressursi kontrollimatu kasutus jms. Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele
millesse ta neeldub ning siis uuesti hajuvalt välja kiirgub. Peegeldumisel on 100%, kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all. Sellisel peegeldumisel on kogu valgus polariseeritud ning elektrivälja vektorid on paralleelsed peegelpinnaga. Kaksikmurdumise teel on kasutuses kaheselt polariseeritud valguse lahutamiseks, kui selles valguses esinevad kaks polarisatsioonisuunda on omavahel risti. See on võimalik, kuna osades materjalides on erinevate polarisatsioonisuundadega valguskiirgusel erinevad murdumisnäitajad. Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu
annaabi.ee 
