Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Mõtlen jumalariigi asjade üle järele."
,,Asjata vaev," lausus Ollino, ,,surm tuleb niikuinii."
,,Tuleb niikuinii, jumala eest," oli Voitinski nõus.
Sellega jutt lõppeski ja Ollino astus edasi tagumistesse ruumidesse. Poisid olid juba õpetajate
targa jutu ajal magama uinunud. Ainult Indrek ei leidnud und, vaid kuulas kikiskõrvadega.
Irvakile jäänud ukse vahelt langes pimedusse kitsas valgusetriip ja Indrekule viirastus ajuti,
nagu kõlaksid Slopasevi joobnud sõnad just sellest valgusetriibust. Sellepärast rippus ta
silmadega aina sellel.
X.
Imelikul viisil ei pannud Ollino öösi tähele ei luige ega ka Goethe ja Schilleri kadu, nagu poleks
need esemed siin kuigi tähtsad. Kahe viimase puudumist poleks ta vististi ka hommikul kohe
märganud, aga tühi konks laes hakkas talle silma. See oli temale väga iseloomulik, sest tema oli
asjalik inimene, ja asjalikule inimesele on tühipaljas konkski tähelepanuväärsem kui ükskõik kui
tähtsa, ent kadunud asja asemele asunud tühjus.
annaabi.ee 
