Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravustatakse kujutis silmaläätse fookuskauguse muutumise teel. Silmalääts on elastne, selle serva ümbritseb lihas, mis võib läätse kokku suruda. Surumisel muutub
- Tema haigust püüdsid diagnoosida 150 arsti. Need 150 arsti panid talle 30 erinevat diagnoosi. - Peale oma kõrvamaha lõikamist tegi ta endast portree, ,,Autoportree lõigatud kõrvaga" - Maalide teemad olid ülilihtsad, kasutas puhtaid värvilaike ja tumedat kontuuri. - Kogu tema kunst mõjutatud raviasutustes viibimisest. - Haiguse süvenedes nägi ta hallutsinatsioone ja ründas inimesi. - Haigus süvendas tema värvi- ja valgusetaju mis tegi temast ka nii hea kunstniku. - Tema maalimist iseloomustas paks värvikiht. - Teda loetakse eksperssiivset tüüpi kunsti rajajaks. - Kuigi ta tegi üle tuhande maali ja joonistuse avastati tema kunstianne alles pärast tema surma. - Ta lasi endale 37-aastaselt kuuli rindu ja suri. - Peale tema surma müüdi tema töö ,,Päevalilled" juba 40-miljoni dollari eest. - Tema maalid on väga kallid, ntks : Portrait of Dr. Gachet e. Dr
annaabi.ee 
