"valguselind" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ilmatu suured tornid hämaras üle majade tõusid. Kui ta hingeldades kirikuesisele jõudis, ehmus ta tagasi ega julgenud silmi üles saatusliku hoone poole tõsta. «On see siis tõesti tõsi, et alles täna, täna hommikul siin kõik see toimus?» küsis ta eneselt tasakesi. Õnnelik rauk (lad. k.). 350 Ta võttis julguse kirikule pilku heita. Fassaad oli tume, taevas selle taga säras tähtedest. Äsja tõusnud kuusirp seisis parajasti parempoolse torni tipus ja istus nagu valguselind üleval musta ristikulehelise balustraadi äärel. Kloostriuks oli kinni, kuid ülemdiakonil oli alati kaasas torni võti, milles ta töötuba asus. Ta keeras ukse lahti ja astus kirikusse. Seal valitses koopa pimedus ja vaikus. Suurtest varjudest, mis igalt poolt laiade ribadena alla langesid, järeldas ta, et hommikuse patukahetsusetseremoonia leinakatted polnud veel ära koristatud. Suur sädelevate täppidega hõberist läikis ses hauakambri pimeduses linnuteena