"valgusekuma" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

ukse vahel, kui saali teises otsas uks kriiksus ja vali hääl hüüdis: «Kes seal on?» Villu ei andnud enesele aega vastata ega pööranud peadki, vaid lükkas ukse enese taga kinni ja libises kuulmatul sammul edasi. Ta oli pikka ja pimedasse võlvialusesse sattunud. Käsikaudu kobas ta õnne peale edasi. Pea kõmistas ta ühe asja üle ja leidis katsumise varal, et see kivist trepi 190 hakatus oli. Ta lippas trepist üles ja sattus ümmargusse ruumi, kus kõrge ja kitsas aken niipalju valgusekuma andis, et ta kahte ust võis näha, milledest üks palkonile, teine jumal teab kuhu viis. Viimase ukse ette jäi sepp seisma ja piilus lukuaugust sisse. Ukse taga mustas pilkane pimedus, aga sepp arvas sealtpoolt kaugete häälte kõminat kuulvat. Natuke aega oli ta kahevahel, kas õnne peale uks lahti teha ja, olgu kuhu tahes, sisse astuda, või ennast palkonile peita ja oodata. Ta oli kuulnud, et Puidu mõisas naisterahvaste elutoad teisel korral