Talv eesti maalikunstis
lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest,
pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse
kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on
talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes
Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei
meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa
inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd.
Talvepilti tahaks helgemat ja heledamat. Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni
,,Talvemaastik" kui palju valgust ja sina, kuuled krudinat hobuste kapjade all,
tunned lume raskust tarede õlgkatustel. Siin on õhku, ilu ja ruumi. Vaatasin
Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust tema teisi pilte. Väga peenelt viimistletud
ja realistlikud, lausa läbilõige eesti ühiskonnast - talupojast
kihelkonnakohtunikuni