"valgusehelgis" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Kell lõi üksteist. D'Artagnan hakkas tõsiselt kartma, kas proua Bonacieux'ga pole midagi juhtunud. Ta kasutas armastajate tavalist märguannet ja plaksutas kolm korda käsi, aga keegi ei vastanud talle, isegi mitte kaja. Siis mõtles ta teatava pettumusega, et võib-olla oli noor naine teda oodates magama uinunud. Ta lähenes müürile ja püüdis üles ronida. Müür oli aga värskelt krohvitud ja d'Artagnan murdis ainult tagajärjetult oma sõrmeküüsi. Sel hetkel märkas ta valgusehelgis ikka veel hõbedaselt säravaid puulehti ja kuna üks puu oli tee poole längus, arvas ta, et selle okste vahelt ulatub ta aiamajja sisse vaatama. Puu näis ronimiseks otse loodud. Pealegi oli d'Artagnan vaevalt kahekümneaastane ja seega mäletas ta veel hästi seda koolipoisiametit. Ühe hetkega jõudis ta puu otsa ja läbipaistvate ruutude kaudu tungis ta pilk aiamaja sisemusse. Õudsest vaatepildist jooksis d'Artagnanil külm judin pealaest jalatallani: mahe