Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE. Meetodit arendas sel ajal populaarne dioraamide (liik valgusefektiga pilte) maalija L. J. M. DAGUERRE, kes pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall või klaasplaatidele, mida ei saanud paljundada. Inglane F. TALBOT leiutas kaheastmelise fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arv positiive. Fototehnika jätkuv Click to edit Master text styles täiustumine oli üheks Second level põhjuseks, miks osa Third level
Raamatu koostamine pealkirjaga "Mida me teame ..." (näiteks päikesest). Raamatu koostamine pealkirjaga " _____ kohta on vaja teada" (näiteks loomadest). Kunstitegevused Seinalehe valmistamine, kus on esitatud õpilaste koostatud lugu, ja seda lugu esitleva plakati valmistamine. Pildijutu ehk koomiksi koostamine. Dioraami valmistamine. Dioraam on: 1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga pilt; 2) maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis või muuseumis, mis hõlmab osa vaateväljast. Kollaazi (mitmesugustest materjalidest valmistatud kompositsioon) loomine värvilisest paberist lõigatud ja alusele liimitud tükkidest. Käpiknukkude valmistamine. Plastiliinist mudelite valmistamine. Piltide joonistamine lemmikosade kohta õpilaste koostatud loos. Sünnipäevakaartide valmistamine. Paberilehe voltimine kolmeks osaks ühele joonistada pilt loo alguse, teisele loo
annaabi.ee 
