Keskaeg itaalias
kaunistatud puhvetid ja kapid, kuhu pandi välja dekoratiivsed metall- ja savinõud.
Inimeste elurütm olenes peaaegu täielikult loomulikust valgusest. Hommikul oldi
koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamaminekuks.
Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae
lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate
rasvaküünaldega. Talurahva peamine valguseallikad oli pird.
Pimedatel ja pikkadel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Naised
tegid näputööd, mehed korrastasid tööriistu, arutati päeva jooksul juhtunud ning rääkisid
mitmesuguseid jutte. Nurkadest vastu vahtiv hämarus, seintel liikuvad fantastilised varjud
soodustasid usu- ja ebausuga seotud hirmu- ning fantaasialugude pajatamist.