Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid?
9 3. VAATLUSASTRONOOMIA 3.1 SILM Kuni 17. sajandini oli ainukeseks võimaluseks saada Universumi kohta informatsiooni ainult silma- dega vaadeldes. Füüsika seisukohalt on inimese silma tähtsaimad osad: sarvkest, silmaava ehk pupill, silmalääts, läätse pingutavad lihased, klaaskeha, võrkkest ja silmanärv. Sarvkesta ülesandeks on kaitsta silma väliskeskkonna mõjutuste eest. Valgusallikatelt (aga ka kehadelt peegeldunud) valgus pääseb silma läbi silmaavaehk pupilli, mille läbimõõt kohandub vastavalt valguse intensiivsusele – hämaramas on silmaava suurem kui eredas valguses. Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti,
annaabi.ee 
