sügismasenduse puhul ei suurene melatoniini kontsentratsioon veres mitte öösel, vaid hommikusel ajal. Sellest on tingitud bioloogiliste rütmide häired, mis toovadki kaasa soovimatud muutused organismis (4). Valgusteraapias kasutatakse täisspektri fluorestseeruvat valgust 2500 luksi. See on umbes 200 korda tugevam tavalisest toavalgusest. Valgusravi seansid toimuvad tavaliselt hommikuti enne päikesetõusu ja kestavad umbes tund aega. Patsient peab silmad kogu aeg lahti hoidma ja aegajalt valgusallikasse vaatama. Teraapia mõju on enamasti tunda 2-4 päeva pärast. Kui kümme hommikust seanssi ei anna tulemust, proovitakse seansse läbi viia õhtuti (4). Valgusteraapiat tehakse Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriahaiglas. Ravi saamiseks tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Tema määrab vajaliku arvu seansse ja jälgib patsiendi seisundi muutumist (4). On ka võimalik muretseda individuaalset valgusteraapialampi. Eestis ei müüda. Küll aga
Laserdioodi poolt genereeritud valguskiir liigutatake võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi ta saab juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse filtriga kaitstud valgustundlikule sensorile. Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir ei peegeldu läikivatelt pindadelt ega satu sealtkaudu inimese silma. Ainiti lugeja valgusallikasse vaatamine on silmadele siiski kahjulik. Laserlugejad võivad olla nii käsilugejad kui statsionaarselt kinnitatavad. Esimesed neist tavaliselt ei väljasta laserkiiri pidevalt. Laserdiood ja peegelmehhanism hakkavad tööle, kui soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö, kui koodi lugemine on õnnestunud, kasutaja annab vastava korralduse või on möödunud mingi kindlaksmääratud ajavahemik.