Valgus – osake ja/või laine
Seega on
valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda
rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja
seega omab samuti mõlemaid omadusi.
Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti):
Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus
on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis).
Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja
kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris.
19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht –
levimisel käitub valgus lainena.
20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste
voona.