Toiduained
Jahu valmistatakse kõikidest teraviljadest, kuigi levinumad on nisu- ja rukkijahu. Jahu
keemiline koostis oleneb teravilja liigist ja jahvatusviisist. Kõrgemad sordid (tüübid)
sisaldavad rohkem tärklist, sest see asub tera tuumaosas, madalamad sordid sisaldavad
rohkem rasva, vitamiine ja mineraalaineid ja tselluloosi (kiudaineid).
Nisujahu jaguneb jahvatusviisi alusel tüüpidesse: tüüp-405, tuhasisaldus 0,5%, hästi
peen, valge, kreemika või kollaka värvusega, valmistatakse pehme nisu
valgurikkamatest sortidest, tüüp-550, tuhka 0,51...0,63%, muud näitajad
39
ligilähedased eelmisele, tüüp-812, valge värvusega, sisaldab peenestatud kliisid,
tüüp-1050, jämedama jahvatusega, hallika värvusega, sisaldab hästi nähtavaid kliisid
ja täistera- ehk lihtjahu (tüüp-1600 ja -1700), kliisid ei eraldata, hallika või kollaka
värvusega.
Valmistatakse ka vitaminiseeritud jahu, mis on kõrgematesse sortidesse kuuluv jahu,