1:2le. Kuigi pikal koormusel saab keha energiat palju rasvast, tuleb tarbida süsivesikuid, ca 60g tunnis, mitte rasvu. 4. Valgud: Üsna tume ala, kindlalt tõestatud väiteid ei ole, aga siiski tasuks vastupidavustreeningul valgukoguseid ka veidi suurendada. Kõige täisväärtuslikum valgusegu on munakartul vahekorras 1:2le, nii loomne kui taimne valk seega. Muud valguallikad on liha, kala, piimatooted, täisteratooted ja ka teraviljatooted. Veidi valgurikkamat toitu tasub tarbida peale trenni kuni 3 tunni möödudes. Eriti kasulik on küll vahetult enne trenni valku tarbida, aga pole vist eriti meeldiv ja ei oma kestvusalal nii suurt tähtsust. Jällegi tarbida piisavalt süsivesikuid, muidu hakkab keha lagundama ka valke. 5. Vitamiinid ja mineraalained: Väga tähtsad, eriti sportlike eluviiside puhul. Sellepärast peab toituma väga mitmekesiselt, piisavalt puuvilja ja juurvilja sööma
- Alla teatud piiri keha rasvavarud langeda ei tohi - Vanemate inimeste rasvavarude intensiivsel lõhustamisel kasvab mürgituse oht, sest rasvkoesse talletunud mürgid vabanevad (üle poole kilo nädalas kaotada ei tohi) - Rasvkude ise on energeetiliselt väheaktiivne - Valkude ainevahetuse eripära Valgud: Eripära: - Tavainimese energiavahetuses on valkude osakaal väike. - Mida suurem on kehaline koormus, seda valgurikkamat toitu organism vajab. Põhjused: o Suureneb lihasmass o See on vajalik lihaste mikrovigastuste parandamiseks Miinused: - Ehkki valke on inimesed palju, ei saa neid energeetilisel otstarbel kasutada. Valgud täidavad muid väga olulisi ülesandeid, kehavalkudest energiat ei saa teha. Varuotstarbel saab teatud määral kasutada teatud lihaste valke - Valkudest energia kättesaamine on kõige aeglasem protsess. Sest: o Valgud tuleb teha aminohapeteks
annaabi.ee 
